Argikomöödia „Tööpäev” jutustab haarava loo Hõbekuuse puukoolist ja inimestest, kelle jaoks töö ei ole kutsumus, vaid paratamatus. Lugeja satub tööpäeva rütmi, kus aeg venib ja kaob korraga ning kus üksteisega sarnanevates päevades kuhjuvad väikesed pinged, vaiksed kokkulepped ja varjatud lootused.
Masinad, puud, pausid ja lõunatunnid moodustavad maailma, milles väsimus ja vaimukus käivad käsikäes, ning värvikad karakterid annavad argipäevale ootamatult koomilise varjundi.
Tõnu Õnnepalu tähelepanelik pilk jälgib töö rutiini aeglast kordumist, märgates selles nii absurdi kui ka seletamatut ligitõmmet, millest ei taheta ega osata lahti lasta.