Noorsoole mõeldud tendentslik jutustus kommunistide põrandaalusest tegevusest ning salatrükikodadest kodanlikus Eesti Vabariigis.
«See oli ammu. Rohkem kui viiskümmend aastat tagasi.
Eestis käis parajasti kodusõda - kodanlus tahtis võimu oma pihku saada. Välismaa kapitalistide relva ja moonaga. Töörahval oli siis vähe jõudu. Noor Punaarmee pidas raskeid lahinguid laiadel rindelõikudel, kõikjale mehi ja laskemoona ei jätkunud.
Tõtt öelda: eks neil rahapatsadel olnud vahepeal ikka vesi ahjus küll.
Ega nad siis omas asjas nii väga kindlad olnudki. Paldiskis seisis teistel vahepeal laev sõiduvalmis, katlad auru all. Valgete valitsus mõtles putket teha Rootsi või ma ei tea kuhu, kui Punavägi peaks Tallinna ära võtma. /.../
Noh, aga neil härradel vedas. Said õigel ajal abi. Ja panidki tööinimeste üle oma vägivalla maksma.
Olukord oli raske, kuid rahva paremad pojad jätkasid võitlust. Need ustavad pojad olid kommunistid. Neil tuli tegutseda sügaval põranda all.»